2.

Täna tuli Soomest Jami (Jarmo Hyttinen). Juuksed on tal lühemad, aga pea ikka tarkust ja kott komme täis. Ajas terve päev soomekeelset juttu ja minul jooksis juhe kokku. Tema räägitu jälgimise juures on kõige hullem see, et sa kuuled kogu aeg selliseid sõnu, millest justkui peaksid aru saama, aga hoolimata tõsisest pingutusest, tihti ikka ei saa. Avastasime, et me ei oska tavalisi lihtsaid inimesi ja situatsioone mängida. Ikka mingid elluärkavad seened, Tšipolinod ja mustad augud. Sinuke Alice´i maailm. Ajasime struktuuri taga ja õppisime impro-missi/misteri valimisi korraldama. Seekord sai lindi Natali, aga eks näis, kas ta järgmine kord tiitlit hoida suudab.  Kodu ei mänginudki, kuigi Rõõmutarekese lasteaias on kõik tingimused selleks loodud – pisi-pisikesed toolid ja lauad ja voodid ja kapid. Suurte inimeste värk, milleks mingi kodune elu, ikka seened ja Tšipolinod ja mustad augud!

Igatseme oma haigeid puudujaid!