25.03.2010 Tartu

Täna tegime trohheust ja jambi. Poeetikakursuse oleme pidanud vist kõik omal ajal läbima kuid palju sellest veel meeles? Kuidas, see pole ju igaühele ...ma pole mingi luuletaja...!!
impro seab paljud enesekujutlused ja käibetõed kahtluse alla ja julgeb proovida.
Tegelikult pandi vanasti näidenditekste riimi just lihtsustamiseks - rütmilist värssi oli palju kergem meelde jätta kui proosat. Samal loogikal peaks olema ju võimalik ka värsse luua. Proovisime. Kui esimene paanika möödas, hakkas asi sujuma. Füüsilisse väiksesse liikumisse pandud rütm aitas. Seejärel üritasime sama juba Shakespeare viierõhulise jambis värsireaga. Mõnus oli kokkuvõtvalt tõdeda, et see on ka lõpeks vaid harjutamise asi.Läksime Maariusega hoogu ja pidasime paari pikematki vestlust värsis.
Neljakesi poeemi tehes lähtusime erinevatest pealkirjadest ja lasime aga salmidel sündida.
ABAB riimiskeemis on näiteks kaks sekundit rohkem aega oma värsile riimi leida ja sellestki piskust on abi.
Kui Kati õhtupoolikul enam me seltsi ei jaganud, muutus värsiseadminegi keerulisemaks, sest uue värsi alustaja on kolmekesi neljarealist skeemi tehes igal ringil uus. Kahjuks ei salvestanud me ühtegi salmi, neist mõned olid lõpupoole juba ootamatult küpsed.
Improl on uus tase sihikul. Värssdraama ja poeem.
Gilgameš!

Otsides alamaid

Kas meist tegelikult ruulib? Kes ütleb julgelt „EI"? Kes seisab kõneldes kindlalt ühe koha peal? Kes vaatab häbenematult silma? Kes katsub kõneldes oma nägu või juukseid? Kes pöörab pilgu esimesena ära? Kes räägib briti aksendiga? Need ja teised saladused nüüd paljastatud! Imelikul kombel, kui sa üritad suhtlema panna kahte õnnelikku ja kõrge staatusega (ehk enesekindlat ja ühiskonnas arvestatava häälega) inimest, lõpetavad mõlemad konkurenti üle trumbata üritava näiliselt lahke endapetjana. Kui aga katsud mängida kahte võimalikult madala staatustega inimest, näevad vaatajad patoloogilisi hälvikuid. Kus need normaalsed inimesed siis on? Järelikult siis vahepeal, kõikudes kiigeefektiga erinevates olukordades kord madala, kord kõrge staatuse poole. Ütle mulle, kes on su vestluspartner ja ma ütlen sulle, kes oled sina temaga rääkides. Me oleme ju kõik kuulnud nunnutavaid, ametlikke, ülilahkeid ja ülikonkreetseid hääli, mida me ise ja teised meie ümber telefoni otsas teevad. Rollid meie elus.

 

Ja veel. Kui kellelgi peaks vaja olema mõne skulptuuri jaoks kavandit, siis tellige Eesti Improteater. Me tuleme teeme teile 37 või rohkem erinevat kaksikskulptuuri, seletades lahti, et miks just nii ja mis tekkinud visuaalist järeldada võib:)

22.03.2010 Tartu

________________________________

From: Rednar Annus [mailto:Rednar.Annus@teak.fi]
Sent: T 23.03.2010 0:14
To: rednar@areen.ee
Subject:

Me oleme jälle koolis. Nii otseses kui ülekantud tähenduses. Improedetabel on "IMPROtsessi" etenduse esimese poole nimi. Kuidas sellise koostamine tegelikult käia võiks ja kui tõsiselt niisugust võtta, saame neil päevil selgeks. Pianist Indrek Tammest saab samuti lavamuusik nagu Tarvo ja selle nimel ta Tallinnast kohale tuli. Meil oli täna võimalus mängida pea kümnekesi vaba improvoona ja seda mitu korda päevas. Sündis ka pentsikuimaid nägemusi, vahelduseks kellavaaatamist tähistavatele randmepõrnitsemistele ja lauludele stiilis "üks mees läks mööda teed..." .
Lisaks algas Lille Majas noortele impro jätkukursus, Maarius ja Kati on lisaks veel seal ametis.
Maarikat kiusas täna kuradike, kes käskis tal raamatukoguraamatutest lehti rebida ja kui need kokku kortsutatud hoidjatädi pilduda. Mõni seesmine saatan on ulakas vaid pisut.

21.03.2010

Pühapäev täis improt. Pepleri tänaval leiti meile tore tuba, otse hosteli vastas, kus improtreeningud käima panna.
üksteise järel tuletasime meelde kõik nelja mängija tehnikad ning peale lõunat võtsime rea uusi asju - soovitud lause ja liitsõna mõistatamise tehnikateni. Impro väsitab tegelikult mehemoodi kui seda allahindluseta teha.
Tean ühte improjat kes magas seejärel pea 12 tundi suoraan...

17.03 Maarika ja Natali on tagasi, Jami kostitab kreemisaiadega

Tänane impropäev hakkas rõõmsalt peale - meie õpetaja kostitas improrühma kreemisaiadega. Jami oli nimelt hilistel öötundidel võitnud Park hotelli kasiinos pokkeriturniiri üe 50 osalisega ja nüüd veidi väsinud, kuid rõõmsa ja rahuloleva meelega. Erinevaid kevadviirusi põdenud Maarika ja püstolnäitlejana vahepeal mitmeid etendusi päästnud Natali olid taas meie seas ja profiimproks valmis. Alustasime laulude ja soojendusharjutustega, jätkasime vaba voo improga, üritades seekord loobuda stseenidesse minnes igasugustest ette mõeldud kompositsioonist ja usaldades vaid intuitsiooni. Uue elemendina sidusime eile õpitud aegluubis stseenilahendusi improvoogu ja harjutasime nende etenduses kasutamist.
Tänase treeningpäeva lõputunnid olid mõeldud videoklipi tegemisele ja ühtlasi lootsime ka heliklipi Jansa juures valmis saada. Paraku teatas Jaan, et nüüd on temal auto järgi tulnud ja tema enam audioklippi teha ei saa. Seega võttis Villi kogu vastutuse ja tuli klipi materjali sealsamas Polygoni keldri garderoobis salvestada. Kunagi saunalavaks ehitatud garderoobinurgast sai stuudio kõnekapp, kuhu kaamera mikrofoniga toetasime. Trumbina varrukast oli meie kambas Erki Aule, kes sisse lugenud arvestatava osa avalikke teadaandeid meie reklaamimaailmas.
Klipid said tehtud ja Tartu treeningusari plaanitud.
Laupäeval kolime Tartu ja pühapa läheb impro lõuna-Eestis edasi...
Blogis
Rednar

16.03.2010
Tänane impropäev oli ootamatult testosteroonine. Et Kati ja Mairi olid seotud oma kohustustega laste ees - nad käivad nimelt lasteaedades ja koolides esimest teatrikogemust viimas ning ka kõik ülejäänud impromemmed olid kas haigusega siruli või riigiteatri proovis, seega kogunesid täna impro - meistriklassi vaid mehed. Tarvo kraamis oma süntesaatori lagedale ja alustasime treeningutega. Nagu iseenesest tekkisid vabas ja meelevaldses improvoos teatristseenid kus teemaks või tegelaseks inimesed, kes sedapuhku olid ootamatult tihti seotud mootorsaagide, rotimürgi, eelarvete, raketikütuse ja sekretäri-armuafääriga. Ka-ta-puldi tähelepanuharjutuses saime usaldusväärselt toimima vaid algetapi, kus vastupäeva kätega "lainet" tehakse. Keerulisemad elemendid jäid vähemalt selles harjutuses täna püüdmatuks. Ei tea kas naised ja mehed on ikka võrdsed.
Aeg -luubis võitlusstseenide kasutamine vaba voo impros sai samuti selgema ettekujutuse kui Virko ja Rauno ühe aegluubis löömingu maha pidasid ja meie Erkiga rüütliturniiri tapluse improviseerisime.
Jõudsime juba harjuda tõsiste meeshäältega improasju arutamas kui Mairi ja Kati meie maskuliinsele hegemooniale sulni naeratusega lõppu tehes sisse astusid. Koos naiste tulekuga saabus ka trobikond Polygoni õpilapsi oma ruume tagasi võtma ja need ajasid onud kohe õue mängima. Mistõttu taganesime Raadiomaja keldrikohvikusse videoklipi stsenaariumi nuputama. Erinevate ideede hulgast jäid sõelale neli-viis, millele küsime asjatundjakommentaari homme Villilt. Nukitsamehena Kristiine ristmikule paigutatud Jurmani Marilyn lubas oma kooliõdedele klipi monteerimisel appi tulla, seepärast on süda julge. Nuki tuleb improgressi toetama. Nii me võidame.
blogis
Rednar

5. ehk lasteaiarõõmud

!? lasteaed võttis meid jälle vastu südamlikult ja soojalt. Kohvi ja küpsised kulusid marjaks. Mängisime end saalinurgast leitud värviliste kummipallidega soojaks ja hakkasime taga ajama oma sisemisi kuradeid. Tuleb välja, et inimesed on tegelikult õelad ja pahad: ) Mis kõik võib leida ühe süütu ja siivsa tüdruku peast. Jutt siis Mairist, kes liikluspolitseinikku mängides korraldas avarii ning asus seejärel värsket laipa jalaga taguma. Rednar määris väikestele lastele jäätisemüüjana jäätist sõna otseses mõttes pähe ja Maarius palus mannekeeni kätt ja südant. Tapsime Põrguinglite kokkutulekul ühe sõbra ja julmad lapsed andsid koerale elektrit. Te nüüd arvate, et me olemegi sellised. Tegelikult ei ole. Maailm vist on. Stseenid tulid üsna tõsielulised. Liigumegi sammhaaval realismi poole, jättes seljataha ufod ja seened ja mustad augud. Aga rõõmu ja lõbu on tõsieluski küllalt.

Tartu ja homsest ka Tallinna linna peal võib peagi näha meie uue etenduse plakateid.Improteater hakkab vastu majandusmelanhooliale: „IMPROgress"

9.märts

----------------------------
Erisoodustus on VÄLDITAV!
GPSiga automaatne SÕIDUPÄEVIK. Täispakett vaid 120 krooni kuus

7.märts

3. ja 4. ehk „go with the flow“

Oleme nüüd kaks päeva tegelenud flow ehk vaba improvistasiooniga. Hakkad lihtsalt mingist sõnast tekkinud assotsatsioonist peale ja pole õrna aimugi kuhu jõuad. Algul tundub, et ei jõuagi kuhugi, aga siis hakkavad kõik lood omavahel põimuma ja klappima ja sa põimid ja klapitad neid veel ja lõpuks saad imetleda seda erinevatest niidikestest tulnud filigraanset mustrit. Nii hea on luua! Isegi kui igaüks loodavast oma versiooni näeb nagu täna näiteks juhtus. Olin nii kindel, et sidusin paar lugu omavahel osavalt ära, aga pärast tuli välja, et teised polnud sellest sidumisest aru saanud. Aga tore oli ikka igatpidi! Kui nii edasi läheb jõuame varsti kahe ja poole tunnise seotud etenduseni välja. Nagu Rednar ütles oleme kirjelduste järgi juba 6 astmest neljandal. Hehee!

Pidasime ka pikka aru ja sõnasõda etenduse nime üle ja siit ta tuleb:

Eesti Improteater esitleb

„ImProgress"

28., 29.märts kell 19:00 Tartus Genialistide klubis

3., 4.aprill kell 19:00 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus

 

Kes tabab kõiki pealkirjas sisalduvaid alltekste, sellele mõnusat muigamist koos meiega!

2.

Täna tuli Soomest Jami (Jarmo Hyttinen). Juuksed on tal lühemad, aga pea ikka tarkust ja kott komme täis. Ajas terve päev soomekeelset juttu ja minul jooksis juhe kokku. Tema räägitu jälgimise juures on kõige hullem see, et sa kuuled kogu aeg selliseid sõnu, millest justkui peaksid aru saama, aga hoolimata tõsisest pingutusest, tihti ikka ei saa. Avastasime, et me ei oska tavalisi lihtsaid inimesi ja situatsioone mängida. Ikka mingid elluärkavad seened, Tšipolinod ja mustad augud. Sinuke Alice´i maailm. Ajasime struktuuri taga ja õppisime impro-missi/misteri valimisi korraldama. Seekord sai lindi Natali, aga eks näis, kas ta järgmine kord tiitlit hoida suudab.  Kodu ei mänginudki, kuigi Rõõmutarekese lasteaias on kõik tingimused selleks loodud – pisi-pisikesed toolid ja lauad ja voodid ja kapid. Suurte inimeste värk, milleks mingi kodune elu, ikka seened ja Tšipolinod ja mustad augud!

Igatseme oma haigeid puudujaid!

Tulevased kinnipeetavad!

Mina olen Kati. Mina sekretäärin.

Kolm nädalat nabani nalja! Ehk siis algas meie teine improtreening endale. Pärast end kõikidest elumuredest tühjaks rääkimist, olime valmis sukelduma huumorihulktahuka sisse. Tõmbasime kalipsod julgelt selga. E. A tõmbas ka lestad ja maski, aga enne meresügavuses asuva rahapajani jõudmist, haaras kärsitu Merka  talt labida käest ja peksis vaese mehe osavalt  poolsurnuks, mille peale verejanuline pealtvaataja (a ka mina) homeeriliselt naerma puhkes. Mäng oli selline. Pead teise pantomiimi järgi mõistatama, mis esemega ta tegutseb ja seejärel ta sellega külmavereliselt tapma. Kahjuks alustas E. A aga rahapaja väljamängimiseks tegevust selle maa seest välja kaevamisega, mis aga viis tema õnnetu lõpuni labida läbi. Üldse tapsime täna palju. Lahendasime teineteisele püstitatud mõrvamüsteeriume ja aeg ajalt üritasime valedele jälgedele viidult mõrvata valesid inimesi. Näiteks Tiina sai pähe mõnusa obaduse kujutletava mandoliiniga, ütles aga seepeale ainult, et  mis sa Merka  vehid siin sellega. Mandoliinisurma oli määratus hoopis Virko, aga segaduses mõrvar sellest veel aru polnud saanud. Rednaril avanes aga võimalus mängida kiimas küürakat ooperiprimadonnat ja väga karvast häbelikku lüpsjat. Ta sai mõlema rolliga suurepäraselt hakkama. Või siis saime hakkama hoopis meie, kes me talle tegevuse ja plärakeele ehk gibberišhi abil ta primadonnastaatuse selgeks pidime tegema. Avastasime, et mingeid omadusi on teistel  ühele inimesele külge mängida üpris raske. Seda teavad ju kõik, et kuningaks ei saa end ise mängida, kuningaks mängivad sind teised. Aga katsu sa kedagi häbelikuks mängida, kui see keegi , ise oma psüühilisest omadusest õndsas teadmatuses olles, ei tee häbelikkuse nägugi ja prunditab pildistavasse fotokasse musihuuli.

Verrrd! Lõbus on vaadata kui tegelased laval  äkiliselt surevad. Julm aga tõsi! Sure ära! Sure ära! Sure ära!