Täna tegime trohheust ja jambi. Poeetikakursuse oleme pidanud vist kõik omal ajal läbima kuid palju sellest veel meeles? Kuidas, see pole ju igaühele ...ma pole mingi luuletaja...!!
impro seab paljud enesekujutlused ja käibetõed kahtluse alla ja julgeb proovida.
Tegelikult pandi vanasti näidenditekste riimi just lihtsustamiseks - rütmilist värssi oli palju kergem meelde jätta kui proosat. Samal loogikal peaks olema ju võimalik ka värsse luua. Proovisime. Kui esimene paanika möödas, hakkas asi sujuma. Füüsilisse väiksesse liikumisse pandud rütm aitas. Seejärel üritasime sama juba Shakespeare viierõhulise jambis värsireaga. Mõnus oli kokkuvõtvalt tõdeda, et see on ka lõpeks vaid harjutamise asi.Läksime Maariusega hoogu ja pidasime paari pikematki vestlust värsis.
Neljakesi poeemi tehes lähtusime erinevatest pealkirjadest ja lasime aga salmidel sündida.
ABAB riimiskeemis on näiteks kaks sekundit rohkem aega oma värsile riimi leida ja sellestki piskust on abi.
Kui Kati õhtupoolikul enam me seltsi ei jaganud, muutus värsiseadminegi keerulisemaks, sest uue värsi alustaja on kolmekesi neljarealist skeemi tehes igal ringil uus. Kahjuks ei salvestanud me ühtegi salmi, neist mõned olid lõpupoole juba ootamatult küpsed.
Improl on uus tase sihikul. Värssdraama ja poeem.
Gilgameš!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar